est
Mida teha katkise korstnaotsaga

Mida teha katkise korstnaotsaga?

Aivar Sekk, korstnapühkija ja renoveerija

Tavaliselt hakkavad ülevalt lagunema just need korstnad, mis on jäetud paljaks ehk ilma korstnamütsita. Meie kliimas, kus niiskust ja sademeid on meil palju ning korstnas saavad kokku nii soe kui külm õhk, tekib seal tahestahtmata kondens. See imbub korstnasse ning hakkab seal kivi lagundama. Sissesadanud vesi ja lumi külmuvad talvel ning sulamisprotsess „aitab" samuti kaasa korstna lagundamisele.

Kivikorsten ja moodulkorsten lagunevad erinevalt

Kuna meil on ajaloolise pärandina palju telliskivikorstnaid, siis olen peamiselt tegelenud nende renoveerimisega. Telliskivikorstna üks kindel lagunemise märk on seal jooksvad praod. Siin tuleb esmalt hinnata kahjustuste ulatust. Vahel on praod ainult katusepealses osas, mõnikord võivad need aga ulatuda kuni pööninguosani või isegi vahelaeni. Olenevalt kahjustuse ulatusest tuleb siis otsustada, kas piisab korstna katmisest kaitseekraaniga seestpoolt või tuleb korsten teatud ulatuses maha lõhkuda ning uuesti üles ehitada. Mina üldiselt pooldan nähtavate pragude puhul alati korstna uuesti üles ehitada, sest ainult see annab kindluse, et korsten on tuleohutu ning töökorras pikkadeks aastateks.

Lisaks pragudele on korstna lagunemise märgiks kivide ning vuukide värvuse muutumine. Selle põhjustajaks on korstnasse ladestunud pigi. Pigi on happeline ning murendab seetõttu kivi ning vuugimaterjali. See aga muudab korstna hõredaks ning vähem vastupidavaks võimalikule tahmapõlengule, mille tekkeoht on omakorda seda suurem, mida rohkem on korstnas pigi. Nii et kui märkate kivikorstna kividel värvuse muutusi või piginired juba suisa jooksevad mööda korstent alla, on samuti viimane aeg korstna renoveerimisele mõelda.

Moodulkorstnad on meil suhteliselt uued ning nende lagunemise juhtumeid on mul võibolla ehk 1-2 ette tulnud. Need olid tingitud korstnaotsa viimistluse tegemata jätmisest, mis moodulkorstende juures on väga olulise tähtsusega. Nii oli ühel Rondo Plus korstnal jäetud korstnamüts panemata, mistõttu oli sademevesi imbunud isolatsioonivilla sisse ning see nõrgus juba tahmaluugi vahelt tuppa. Ka olen näinud otsast murenenud Isokerni plokki, mis oli olnud mitu aastat ilma korstnamütsi ja ümbrisplekkideta. Moodulkorstnasse tavaliselt selliseid läbivaid pragusid ei teki nagu telliskivikorstnasse, kuid need peab kindlasti katma otsast välisviimistlusega. Korstnamüts on aga kohustuslik kõigile korstendele!

Korstna uuesti üles ehitamine

Kui korstnas jookseb silmnähtav ja ohtlik pragu, siis on kõige kindlam lahendus korsten kogu prao ulatuses maha võtta. Tihti tähendab see seda, et korsten võtakse maha kuni pööninguosani. Ülesehitamisel saab maja sees kasutada punast kivi, sealt edasi aga vastavalt vajadustele ja võimalustele kas silikaatkivi, metall- või keraamilist toru. Tähtis on teha korralik üleminek vanast korstnast uude, kasutades koonuseid ja muid spetsiaalseid vahendeid. Nii ei teki probleeme tõmbega ning uus korstnaots vastab tuleohutusnõuetele. Ülesehitamisel saab tihti edukalt kasutada ka Isokerni plokki, millega saab palju kiiremini ja efektiivsemalt korstnaotsa üles laduda. Schiedelil on olemas korralikud üleminekumaterjalid (koonused, kraed jms), millega on mugav ja lihtne jätkata Isokerni plokiga vana korstent.

Korstna katmine seestpoolt

Siin paigaldatakse korstna sisse üheseinaline metalltoru, näiteks Prima Plus. Või ka painduv suitsutoru Tecnoflex. Väga oluline on siin samuti teha korstna seest korralik üleminek metallist osale, et vältida suitsugaaside imbumist välise kivikesta ning sisemise toru vahele.

Olen näinud korstnaid, kuhu on ülalt lihtsalt metalltoru sisse lükatud ja jäetud tegemata korralikult suletud üleminek korstna alumisest osast uude sisetorusse. Mida see endaga kaasa toob? Kütmisel läheb osa suitsugaase metalltoru ja kiviseina vahele, tekitades seal imelikke keeriseid ning selle tulemusel võib tõmme väheneda. Samuti tekib sellises olukorras ohtralt pigi - kuna korstna kivist väliskest on külm ja sisemine metalltoru soojeneb kütmisel, siis on nende vahel väga suur temperatuuride erinevus, mis omakorda on põhiline pigi tekke allikas. Pigi tekib sinna uskumatult kiiresti ning seda on sealt väga raske, kui mitte võimatu kätte saada. Võin enam kui kindel olla, et tahmapõlengule selline korsten vastu ei pea.

Aivar Sekk soovitab:

·         Korstnamüts vali õigest materjalist! Kindlasti peab korstnamüts olema valmistatud happekindlast metallist, sest suitsugaasid (eriti katelde puhul) on happelised ning võivad söövitada tavalisest plekist korstnamütsi läbi mõne aastaga. Ja kui teil juhtub veel olema plekkkatus, võib ka see saada kahjustada. Seega, nõudke korstnamütsi ostmisel kinnitust selle happekindluse kohta!

·         Kivikorstna otsa ei tasuks katta ümbrisplekkidega. Nii saab juba varakult märgata korstnaotsa lagunemise tunnuseid ning need õigeaegselt ning tunduvalt väiksemate kuludega likivdeerida. Kindlasti ei tohiks katta plekiga juba murenevate kividega korstnaotsa, kuna see ei aita välitda kivide lagunemist, vaid ainult peidab probleemi.

·         Kui tekib probleeme tõmbega, tuleks kohe selgitada välja selle põhjus.Mida kauem kütta ebapiisava tõmbega, seda rohkem tekib korstnasse pigi. Pigi on aga korstna kõige suurem vaenlane!



Vastuseid erinevatele probleemidele korstna või kütteseadmega leiate Aivar Sekki kodulehelt www.aivarsekk.ee.

 
Korstnapühkija Aivar Sekk, asekk01@gmail.com, +372 502 9938 l : EMAILITUD PLIIDIKESTAD : PLEKIST AHJUKESTAD : SILDID JA VIIDAD : EMAILSILT : KORSTNAMÄRGISTUSED : EMAILITUD SUUNAVIIDAD : KORSTNAMÜTSID : ALUMIINIUMI-JA ROOSTEVABA KEEVITUS | Sisukord
website by